LÜHIDALT LAMMI KIVIMAJA VÄLISSEINA NIISKUSTEHNILISEST KÄITUMISEST

Talvisel ajal, mil väljas on külm ja kuiv ning sees soe ja pisut niiskem, toimub läbi kõikide välisseinakonstruktsioonide soojuskadu, peamiselt difusioonina ja konvektsioonina. Difusiooni all mõeldakse soojuse liikumist, mis on seda suurem, mida halvem on konstruktsiooni soojapidavus (u-väärtus). Konvektsiooni all mõeldakse õhu liikumist. Konvektsioon on seda suurem, mida halvem on seinakonstruktsiooni tihedus (läbilaskvad kohad).


Kui soojus liigub läbi seinakonstruktsiooni, liigub koos sellega ka siseõhus leiduvat niiskust. Niiskus on õhuga seotud veeauruna. Näiteks jaanuaris on Lammi kivimaja välisseina sisekihis sellist niiskust 0,6 g/m² ja väliskihis 0,3 g/m². Tegemist on seega väga väikeste niiskusehulkadega. Kui seinakonstruktsioonis sisalduv veeaur kondenseerub veeks, räägitakse nn kastepunktist. See, kui hästi seinakonstruktsioon niiskust läbi laseb, oleneb ehitise konstruktsioonikihtide veeauruläbilaskvusest. Lammi kivimaja välisseinakonstruktsioonis on nii kivikihi kui soojustusmaterjali (EPS) veeauruläbilaskvus samast suurusklassist: veeaur liigub läbi terve konstruktsiooni sama (kuid väikese) võimsusega. Seega pole konstruktsioonis ohustatud kihte, mille puhul veeauru läbilaskvusvõime oleks erinev teistest kihtidest. 


Läbi välisseinakonstruktsiooni liikuva niiskuse hulk oleneb siseõhu temperatuurist ja niiskusest ning välisõhu temperatuurist ja niiskusest, ning muidugi ka seinakonstruktsiooni enda omadustest. Välisseinakonstruktsioonide niiskustehnilist käitumist saab modelleerida arvutuslikult ning ka mõõtmistega ehitise välisseinakonstruktsioonist. Arvutuslik modelleerimine on vaevanõudev, seepärast on mudeldamise hõlbustamiseks töötatud välja spetsiaalsed arvutiprogrammid. Üks neist on Tampere firma D.O.F tech Oy programm DofLämpö. See programm väljastab nt temperatuuri ja niiskuse andmed seinakonstruktsiooni kõigis piirpindades. Peale selle annab programm teada, kas niiskus kondenseerub konstruktsioonis – st kas tekib nn kastepunkt. Kui selline mudeldamine viiakse läbi Lammi kivimaja välisseina konstruktsioonil nt Helsingi tingimustes, annab programm tulemuseks, et niiskus seinakonstruktsiooni ei kondenseeru! 


VTT on modelleerinud Lammi kivimaja LL400-tüübi seina temperatuuri- ja niiskustehnilist toimivust enda poolt välja töötatud programmi LATENITE abil. Mudelduse lõpptulemus oli ühene: … LL400 seinakonstruktsioon on arvestatud tingimustes niiskustehniliselt toimiv seinakonstruktsioon.
Seinakonstruktsiooni arvutuslik mudel on alati teooria – praktika võib sellest vahel erineda. Seepärast saab seinakonstruktsiooni tegelikku käitumist kõige paremini tuvastada, mõõtes seina niiskuse jaotust hoone seinakonstruktsioonist. Lammi-kivitalot Oy laskis sellise mõõtmise teostada. Testmaja asus Tuulose vallas Kanta-Hämes. Mõõtmised korraldas Häme kutsekõrgkooli ehituslabor. Aruande ühene tulemus oli: Lammi kivimaja välisseinakonstruktsioonis – ei keldri seinas ega ka välisseinas – ei kondenseerunud mõõtmiste perioodil niiskust, st kastepunkti ei tekkinud! Esimene talv on konstruktsioonile niiskuse kondenseerumise aspektist alati kõige kriitilisem aeg, kuna konstruktsioonis on veel palju nn ehitusaegset niiskust. Kui niiskust ei kondenseeru esimese talve ajal, ei juhtu seda ka hiljem!
Kastepunktist rääkides tehakse sageli sääsest elevant. Kui seinakonstruktsiooni ka peaks talvisel ajal niiskust kondenseeruma, ei tähenda see seda, et ehitis oleks vilets, ammugi mitte sootuks untsus: seinakonstruktsioon on terve ja toimiv nii kaua, kui konstruktsiooni talvel kondenseeruv niiskus jõuab suvel ära kuivada. Selliseid seinakonstruktsiooni ”tervist” tuvastavaid niiskusearvutusi on õpingute ajal pidanud tegema igaüks, kes ehitusfüüsikat õppinud! Lisaks tuleb vahet teha puit- ja kivikonstruktsiooniga välisseintel. Kui orgaaniline puit märjaks saab, on hallituskahjustused ja puidu aeglane kahjustumine võimalikud, isegi tõenäolised. Kui mitteorgaaniline kivi märjaks saab, siis kivi ei hävine – vastupidi, betoonile niiskus sobib, selle tugevus esimese 60 aasta jooksul niiskuse toimel suureneb! Lammi kivimaja välisseinakonstruktsiooni eeliseks on lisaks ka see, et toote soojustusmaterjal, suletud pooridega EPS (Expanded Polystyren) niiskust kuigivõrd ei ima. Ja kui EPS ka märjaks peaks saama, ei halvene selle soojusisolatsioonivõime, nagu paraku peaaegu kõigil teistel isolatsioonimaterjalidel. VTT uurimuse põhjal (Tiedote (infoleht) 1280) EPS-i soojusisolatsioonivõime koguni paraneb, kui EPS-i niiskusesisaldus tõuseb 0  2 mahuprotsendini!
Ja et näha asju õigetes proportsioonides: kaldvihmast tulenev niiskuskoormus ehitise välisseinale on mitmekordne võrreldes siseilmast tuleva niiskusehulgaga, mis normaaltingimustes on tähtsusetult väike. Välispinna krohvimaterjali valikule tulekski edaspidi senisest suuremat tähelepanu pöörata – ka siin on lahenduseks hüdrofoobsed krohvkatted.