LAMMIKIVI – ASENDAMATU ENERGIASÄÄSTLIKUS EHITUSES

Lammin Betoni OY tehas asutati Soomes 1956 a. 1983 aastal tuli tootmisliinilt esimene soojustatud plokk, tänaste plokkide 'esiisa'. Esimene selline plokk nagu tänaselgi päeval tootmisliinilt tuleb, tehti aastal 1990.

Eriti suurt kasvutendentsi on soojustatud plokkide müük näidanud just uuel sajandil, kus 68% Soomes ehitatavatest analoogsetest kivimajadest valmivad sellest materjalist ja maht aina kasvab.*

(*Lammikiviga võrreldavat tugevust ja vastupidavust annab ainult üleni betoonist valatud maja. Seetõttu ei ole me võrrelnud end siporexi või kergkruusplokiga mis on hoopis teist tüüpi materjalid.)

Lammikivi on valmis soojustatud ehitusplokk, mille keskel asub vahtplastist soojustus. See annab võimaluse ühe korraga laduda üles soojustatud ja krohvimiseks valmis sein. Soojustatud Lammikivi toodetakse 3 paksusega - LL 500 – seinapaksus 500 mm ja U arv 0,11- - LL 400 – seinapaksus 400 mm ja U arv 0,17 - - EMH 350 – seinapaksus 350 mm ja U arv 0,25 . EMH 350 on eriti sobiv maaaluse – ja sokliosa ehituseks.

Ehitustehnoloogia on lihtne- kivi keskel asuvale vahtplastiribale lastakse peenike riba montaazivahtu ning sellele asetatakse järgmine kivi. Iga teise rea tagant asetatakse kivi servades olevatesse soontesse 8 mm armatuurraud, lammikivi-plokk ei vaja eraldi silluseid. Plokkidest laotakse seinad, mis seejärel täidetakse betooniga. Ehituse käigus paigaldatakse vastavalt projektile seinte sisse elektrijuhtmete torustik.

Lammikivist ehitus on väga kiire, seejuures on valminud maja monoliitne, ei pragune, ei allu ilmastikumõjudele, kestab põlvest põlve. Lõppviimistlus on lihtne: välispind krohvitakse või kaetakse mingi muu materjaliga, siseseinad vajavad tasanduskihti ning on valmis värvimiseks.

Lammi kiviplokkidest ehitatakse enamasti ühepereelamuid, harvem kortermaju jms ehitisi.

Kui meie ütleme "kivimaja", siis me mõtlemegi KIVIMAJA mis on vastupidav ajahambale, väga tugev ning pragunematu kuid samas meeldivalt soe.

 

 

Lammikivi

 

 

 

 

MIS ON LAMMIKIVI?

Tootenimetus LL 500 või LL400 või  EMH-350

Kivi, mille kahe betoonikihi vahel soojustus. Olemas on nurgakivid, otsakivid, osakivid 1/3 ja 2/3 suurusega , poolkivid paneelide paigalduseks jne.

Kivikooriku valmistamisained: tsement,  lubi, vesi, soojustusmaterjal EPS vahtplast (maailmas enim kasutatud soojustusmaterjal)

Looduslik kivi: keskkonnasõbralik, mürgitu, uuesti kasutatav materjal. Kestev ka maa sees. Kerge ja kindel viis ehitada vundamenti ja maja rasketes pinnaseoludes. Niiskus-, tule- ja hallituskindel, orgaanilistest ainetest vaba.

KESTEV

  • Eriti kõva (30 MN/m2 )
  • Kõvastub esimesed sugupõlved
  • Kestev põlvest põlve
  • Kestev rasketes oludes (erinevad pinnasekihid vundamendi all ja kõrval)
  • Tehniliselt niiskuskindel ja turvaline
  • Hea nakkega kivipind nii sees kui väljas

MAJANDUSLIK

EHITA

  • Välisseinad on koheselt soojustatud ja ülisiledad
  • Ainult lao, vala täis ja tasanda pinnad
  • Konkurentsivõimeline isegi puumajade hinnaga
  • Võimalik ka ise ehitada

ELA

  • Väike energiakulu
  • Suure massi tõttu stabiilne - säästab energiat akumuleerib toasooja
  • Soe talvel, mõnusalt jahe suvel
  • Turvaline (ei põle, kindlustusrisk väiksem)
  • Vaikne (müra sumbub massiivsetes seintes)

MÜÜ ÄRA JA EHITA UUS

  • Kvaliteetset maja on lihtne müüa
  • Riskivaba – konstruktsioon on väga tugev

LAMMI KIVIMAJA ON KINDEL INVESTEERING - KESTAB PÕLVEST – PÕLVE

 

 

Ühe korraga valmib soojustatud sein

Lammi kiviplokk

  • Kivist sisesein
  • Kivikihtide vahel soojustus
  • Kivist välissein
  • Vali Lammikivi LL 500 (U=0,11) ;  LL 400 (U=0,17) või Lammikivi 350 (U=0,25)

Ühekordne ladumine

  • Laotakse kohale nagu ”Lego-klotsid”
  • Ei tarvitata segu, sest neid kive paigaldatakse montaazivahuga ning seejärel avavused täidetakse betooniga
  • Õnnestub ka vähese kogemusega ehitajal
  • Ehitus on väga kiire

Ühekordne valamine

  • Müürikivide avad täidetakse vedela betooniga
  • Juhtmete torustik paigaldatakse enne valamist seina
  • Armatuurraud asetatakse seina nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt
  • Kerge ja kiire

Kiire ja lihtne viimistlus*

  • Väljast seinad krohvitakse
  • Seest seinad krohvitakse, pahteldatakse ja värvitakse või tapetseeritakse või kaetakse muu viimistlusega

*võib kasutada ka muid alternatiivseid viimistlusmaterjale

Tulemus: Kõrge kvaliteediga kivimaja

  • Massiivne
  • Tulekindel
  • Vastupidav
  • Energiat säästev-sisesein kumuleerib soojuse

TÄIENDAV  INFORMATSIIN

Alljärgnev info on koostatud eesmärgiga selgitada konstruktsiooni ja tööetappide erinevusi, kui kasutate Lammikivi plokke. Küllap teab igaüks, mis põhimõtetel ta just endale sobiva materjali valib, meie anname teile lihtsalt veel ühe valikuvõimaluse ja oleme veendunud, et seda valikut ei pea Te kahetsema.

Lisame infosse et võrreldes Lammikivi ehitusplokki on ploki hind kallim kui tavalistel ehitusplokkidel kuid soodsam kui analoogsetel plokkidel. Kui Te seda infot analüüsite , näete  hinnavahet Lammikivi kahjuks ning paljud on veendunud, et Lammikivist ehitamine on  kallim - tegelikkuses on asi muidugi teine, sest kuna maja tuleb ka soojustada, ja tavalise ploki puhul tehakse seda hiljem, tuleb õiglaseks võrdluseks liita juurde ka soojustuse,  paigalduse ja viimistluse maksumus. Siis aga on hinnavahe praktiliselt kadunud. Nii et kui Te enne vaatasite hinnakirja, millest selgub, et Lammikivi on kallim lihtsast ehitusplokist ja Te siiski päris ära ei ehmatanud ning otsustasite edasi uurida, siis meil on selle üle hea meel.

Võrdlustabelid ja hinnad tekitavad alati vaidlusi ja väiteid kui võrreldakse võrreldamatut. Tööoperatsioonide ja lisamaterjalide vähesus, mis annab ajalise kokkuhoiu, on aga selgelt Lammikivi kasuks.

Hilisemast suurepärasest elukvaliteedist ja odavatest ülalpidamiskuludest räägivad kõik, kuid vaid Lammikivist ehitajad saavad seda tunda tõeliselt ja end petmata. Lammikivi sisemine betoonist osa loob aga asendamatu soojusakumulatsiooni tingimuse ja kõik temperatuuri muutused maja sees on sujuvad ja märkamatud, mis ongi tegelikult maja- ja elukvaliteet.

 

MÕNINGAID TÖÖJUHISEID

mmi tehas toodab laia valikut ehituskive kõikvõimalike konstruktsioonide tarbeks

Paremalt poolt tulbast leiate Lammikivi ja teiste ehitusplokkide tööjuhised

Kõik juhised on soomekeelsed, viidatud on tootjatehase originaaljuhistele

 

 

LAMMIKIVI SEE ON ELUKVALITEET

 

 

 

Lammi plokkide PAIGALDUSJUHISED:

Lammikivi ehitusplokk EMH ja LL400(.pdf)

Lammikivi ehitusplokk EMH ja LL400(.pdf) tööjuhis

Soojustamata ehitusplokk MH (.pdf)

Soojustamata ehitusplokk MH (.pdf) tööjuhis

Seinaplokk VSK (.pdf) tööjuhis

Lammi kivimaja DETAILJOONISED .dwg:

Detailjoonis CAD(.zip)

Detailjoonis ArchiCAD(.zip)

Lammi plokkide TEHNILINE INFORMATSIOON:

Soojustatud plokid EMH350 ja LL400

Soojustamata kandvad plokid MH

Mittekandvad plokid VSK

Tootjatehas: Lammin Betoni OY, Finland

www.lamminbetoni.fi

 

Juhised ehitajale

Juhime tähelepanu sellele, et alljärgnevad juhised on üldised ja lihtsustatud ega sisalda täpseid töövõtteid.

Alusta vundamendist

Märgi maja asukoht ja süvenda ca 1,2 m või kuni kõva pinnaseni. Vala LammiTassu vundamenditaldmik. Loodida on kõige lihtsam ja kiirem laserloodiga mida saab tööriistarendist:

Järgnevalt paigalda LammiTassu taldmiku peale hüdroisolatsioon ja siis Lammikivi nurgaplokid. Nurgaplokid paigalda üksteisest õigele kaugusele, ära unusta kontrollida diagonaalide pikkusi:

 

Seejärel säti kõik nurgaplokid ühele kõrgusele, kasuta jälle laserloodi:

Nüüd tõmba nurkade vahele müürinöör ja hakka Lammi plokke vahele laduma:

Isegi kui olemasolev majaprojekt ei ole tehtud Lammikivi silmas pidades, pole siiski vaja karta keerukat ehitamist kuna Lammikivi on täispikkusele 600 mm lisaks olemas ka 200 mm ja 400 mm. Lisaks otsaplokid akna- ja ukseavadele (pikkused samuti 200, 400, 600) ning muidugi nurgaplokid. See tähendab, et midagi pole vaja saagida/lõigata, ainult lao naguLlego arvestada tulek mõõtudega mis jagunevad Lammi ploki mõõtudega ( 200 mm-400 mm-600 mm.)

Kõigepealt tuleb laduda valmis kaks esimest rida, mis seejärel betooni täis valatakse et ei toimuks hilisemat nihkumist ning terve maja loodist välja minekut. Väga tähtis on saada esimesed kaks rida võimalikult täpselt loodi, siis on lihtne sealt edasi terve maja üles laduda. Peale eimeserea plokkide paigaldust tuleb neid niisutada vähemalt esimesed 5 päeva mis tagavad betooni ühtlase kivistumise. Plokkide loodi panemiseks on spetsiaalsed plastkiilud (võimalik tellida koos plokkidega):

Plokid ühendatakse omavahel montaazivahuga (segu ei tohi mingil juhul kasutada), lastes montaazivahu plokkide peale ja vahele:

Iga kahe plokirea tagant tuleb paigaldada 8 mm armatuurvardad horisontaali, mis seovad plokid peale betoonivalu monoliitseks tervikuks. Samuti tuleb kasutada vertikaalarmatuuri. Kõik armeerimistööd peks olema kooskõlas projektdokumentatsiooniga

Vundamenti võib olla paar rida või mitu korrust maa all - Lammikivi kasutades pole mingit vahet. Kui vundamendiossa ettenähtud read on valmis laotud ning soovitud kõrgus saavutatud, nihutatakse kõiki järgmise rea plokke 20 mm võrra väljapoole - tekibki sokliserv või kasutatakse paksemat plokki näiteks LL 400 või LL 500 kui vundamendina on kasutatud EMH 350 plokki:

Soklini jõudes ongi maja vundament valmis. Erinevalt tavavundamendist ei panda seina ladumise alustamisel enam teistkordset hüdroisolatsiooni plokkide vahele vaid jätkatakse ladumist kuni maja on saavutanud ettenähtud kõrguse. Küll aga tuleb hüdroisoleerida plokid väljaspoolt ja ka LammiTaasu peal olev esimene rida, et tagada keldri või vundamendi kuivana säilimine. Siin saavutate võrreldes tavavundamendiga märgatavat kokkuhoidu kuna enam pole vaja paigaldada kallist märga keskkonda mõeldud soojustust ning ka hüdroisolatsiooni on lihtne teha kuna ees on tugev kivipind.

Lao seinad püsti

Seinte ladumine käib täpselt samuti kui vundamendilgi. Kui vundament on Lammikivist, siis tuleb lihtsalt jätkata ladumist, kui vundament on traditsiooniline, siis alusta seinte ladumist nii nagu on ülalpool kirjeldatud vundamendi alustamist.

 

 

Kui majal on palju nurki, on hea mõte teha kõikidesse nurkadesse `nurgapostid` - kaks 90 nurga all kokkulöödud lauda - ja need loodi panna. Veelgi mugavam on kasutada spetsiaalseid metallist nurkadesse paigaldatavaid müürinööri poste, millega lihtne rida-realt nööri tõsta ja kiirelt laduda. Siis on ka lihtne nurki paigaldada ega pea igat plokki eraldi loodima.

Jätka ladumist: nurgad paika, nurkade külge müürinoor ja teised plokid lao vahele: lase alumisele plokile riba montaazivahtu ja aseta peale järgmine plokk:

Kontrolli plokkide ladumisel pidevalt loodiga kivide asendit. Kuigi õieti paigaldatud müürinöör on sirge seina alus, hoidke lood ikka käepärast ja samuti plastkiilud kõrguse korrigeerimiseks. Maja kerkides jälgi, kui kõrgelt algavad uksed ja aknad et neid kinni ei laoks. See tundub naljana kuid tegelikkuses laotakse 1-kordne maja valmis 4-5 päevaga ja sellise kiire ja lihtsa ladumise juures võib mõni ava kergelt kahe silma vahele jääda:

Iga 6- 8 rea järel tuleb laotud sein betooniga täita et see ei nihkuks paigast. Kui alumised 2 rida on eelnevalt betooni täis valatud, võib laduda 2-2,5 m seina korraga ilma vahepeal betooni panemata. See annab võimaluse ühekordne maja korraga valmis laduda ja hiljem betooniga täita. Plokkidesse lastav betoon tuleb kindlasti kinni vibreerida või kasutada ``jootebetooni``:

Ära unusta paigaldada enne valamist elektriinstallatsioonitorusid koos harutoosidega ja muid vajalikke torusid seintesse. Hilisem seina freesimine on VÄGA raske kuna valminud sein on ülitugev.

Betooni valamise käigus surutakse plokkide sisse vertikaalne armatuur malekorras mis muudab maja täiesti purustamatuks.

Akende- ja usteavad sillatakse spetsiaalse metallsillusega, mille peale laotakse Lammiplokid ja täidetakse betooniga ( sisuliselt valatakse armeeritud sillus kohapeal) . antud meetod kiirendab ja lihtsustab tööd (saabuvad metalldetailid AT 70 ja AT 50 on 6 meetrsed) silluse peale laotakse jälle plokid nagu tavaliselt:

Metallsillusega AT 70 tehtud valmisava, max avapikkus kuni 5 m:

Kui maja on mitmekordne, võib vahelae kohal välisseinas külmasilla katkestamiseks kasutada spets. Lammi plokki- lõhestatud Lammiplokk:

Lao seni kuni vajalik seinakõrgus on saavutatud:

Täida seinad lõplikult betooniga. Ongi soojustatud seinad valmis, saab asuda katust tegema.

 ______ ______ ______ ______ ______ ______ ______ ______ ______ ______

Näiteks:

Aega kulus selleks üks nädal – välisseinad + üks nädal- siseseinad! Kokku kaks nädalat!! 1-kordne Lammi kivimaja.

4 meest töötasid, 3 neist ei olnud kunagi enne Lammikivi näinud.

Kasutasid tööriistu: laserlood, tavaline lood (2 tk), montaazivahu aplikaator (2 tk), haamrid (2 tk), müürinöör 100m (2 tk).

Kasutasid materjale: Lammikivi 350 (välisseinad), Lammikivi MH200 ja VSK100 (siseseinad), montaazivaht (24 tk), laud 25x100 (0,5 tm), 2 rulli hüdoisolatsioonimaterjali, 2 nõud hüdroisolatsioonivõõpa.

Kasutasid teenust: betooni tarne PUM'iga (25 m3)

 

 

 

 

KESTEV PÕLVEST PÕLVE-informatiivne film -vaata filmi-